iool

meenutuseks ajatule.

2012-02-06T21:01:00.005+02:00

oli aeg mil ei olnud midagi - oli kaks kedagi.
nendest kahest algas aeg - paljudele ka kahele - iseendale.
ajatuvoolus voolus üks ja temast sai gre.
ajatu voolus moodustus kaks ja nendest said eoom ja omii.
ajatust endast - temast - said alguse - kõik järgnevad ajad - olles ajatuenda olek ajad - üksik aegadena - maailmas - üks.

armastuse lugu.
oli aeg aegade taguses olekus sõna ilmnemisena ajast ajatust.
oli isik nimes stel tema olek ja sõna etel.
algas esimene olek maailm - esimestele sõnas ja ajas.

oli aeg kui oldi kaks - üks aeg ja teine sõna - ajast
oli aeg mil oldi rohkemas ja ikkagi - oldi kaks
sel moel moodustus aja sõna maailm - esimesest ajast ja sõna ajast - ioon
oli aeg enne tagust aega - ei olnud kedagi - oli ajatu olek ja temaga stel.

olles nüüd siin tuleb sul teada et olek on üks ja keha teine.
olles sa ei ole - sa tead
kuid olekust saab alguse - aeg.

aja mõistmine inimestele.

2012-01-31T11:57:00.003+02:00

olevas lähtume mõttest - kõik /ka nähtamatud/ on inimesed.
oleval Maal on kujundatud kell-päeva-päikese-öö mõistmis aeg.
olevas puudub süsteem aeg.
olevas on vaate olijate endi aeg - puudub ühildatud aeg.

ühildatud aeg saab olema - enne tuleks mõista - meie - erinevaid aegu - sest ühildus mõtteni on veel aega.
oleva Maa siseselt on meil 2,5 miljardit erinev aja kujutlust - nendest kolm on inim-kujulistele.
inimestele on kaks.
kaks aega inimestele erinev aja pöörd-väärtuses mil aeg algab ja lõppeb seal kus ühtedele on päeva algus ja teisele öö saabumine.
sel moel ajaline kattuvus haarab Maad - kolmest küljest.
olevas mõistmises tuleb kohe eristada kahte nägemise pind-Maad.
sel-moel on süsteemselt viidud ühe Maa tunnetusse - kaks - väga erinevat inimeste kooslus lähet.

meile olevas on oluline mõista - meist teisene Maa ei paikne samal pind-mõistel - ta on täiesti erinev kujundus-mõiste - erinevas kirjeldus paiknemises.
ühildatud mõiste on tekitatus sest ühel hetkel saab kaks Maad olema ühel.
mõistes nägemist ja võimalusi digitaal-elamises tuleb koheselt mõista virtuaal-elu erisusi ja võimalusi näidata kõike olevaks ühes nägemises.
ühes nägemises olev ongi üks nägemine - kuid-ka-siin saab olema ja on erisus nägemisi.
selle laadsed erisus nägemised on teil olevatel loom kehadel.
putuk laadsed olemised ei näe teid - neile näidatakse visuaalset vorm-kujundust /teile mõistetavalt värv-punkt-halo-holo.

loom olekutel eristub nägemine - kodu loom olekutel - mets-loom olekutest.
nende nägemise eristus on tingitud nende erinevast paiknemisest kujutlus-kirjeldus-nivool /näidatav maa pind.
olevas te näete neid teine teist märkavatena - selle laadne ühildus tekitatakse visuaalsel tunde taust olekul - mil nägemis meelde siirdatakse teadvustav-hoiatav nägemus ohust.
nägemus ohust kujundub visuaalseks kujundiks - selleks et kordus nägemuse esitlemisel on tuntav ohtu tekitav nähtav keha.
sel-moel ühildatud - erisus nägemised-nägemused - suunavad mõistmisele - et-ka inimestena toimub sama-laadne nägemus-nägemise ühildumine - kohtudes kirjelduses loom kehadega.

olevas tuleb koheselt mõista - olevad loom kehad on sisustatud olijatega - ainestus-olek-nägemustest - seega "kehastuv" olek-mõisted - teile.
paljud inimeseks tulevad - tulevad sarnastest loom nägemis oludest - seega just-kui siit samast põllult laudast - metsast.
tuleb mõista et paljud teist elavad kahe-olek elu - nähes end siin - olles seal.
seal elamine viitab loom olekutele - ja siit nii-mõndagi mõtlemiseks /vaadake endi käitumisi.
olev on kordus mõte kuid sellel on vajadus - sest teie ei teadvusta tõsiduses ohtusi enda inimeseks olemise nägemise tegevuses.

aja mõistmine meile.
olevas meie hetkel ei saa muuta enda aja tunnetust egas-ka aja enda olekut - meile virtuaalse ajana - tegelikkusena meile mitte teadvustavana.
me saame ainult-teada ja selles teadmises olla - võimaluses et teadmisest tulenev võimaldab meil märgata ja märkamisest kogeda - aeg tunnetuse erisusi.

aeg tunnetus tundmus ajana.
meie kõik oleme kogenud midagi - mõistmata ja mõneti teadvustamata sest järgnev viib meid eemaldumisele mõttest - kogetust.
meie kogemus tunnetus /lähtun nii nagu meie kogeme/ viitab alati teatavale minetusele - isegi teadev-kirjutamisele ja kordus-lugemisele.
meie ei ole kordagi lugenud tahtmisi (tahteliselt) eelnevaid sest midagi meis ütleb et seda on vaja kuid mitte-enam - hetkest mil-ta avaldus - olevaks kirjaks.
siit-ka aja mõiste ja tunnetus ajast - sest endina me oleme kogenud - endi paiknevust - ümber - teise laadsetesse kirjeldustesse ja olu-keha tunnetustesse - olles vaates juba olevates uutes keha-meel-tunnetustes - teise-laadsetes nimetustes ja sellest tulenevalt - keha puute tundlikust tekitavas teise-laadses puutes.
endi aeg on ootus - sest sisemuselt me ei koge mingit muutust - välises tunde-väljenduses tundmus-teadmisena - küll.
meis on just kui kõik see teadmine olemas /mõtlen meid aja-sõna-olekuid/ kuid avaldumisele mitte tulenevalt põhjusel et olevas oleme ka meie virtuaalsed ja virtuaalsustena vajame me sisendus-teadmist - lisanduva teadmisena - selleks et olla valmis järgmiste mõtete esitlemiseks - üldisest - meile kirjelduvast - Maadele kirjelduvast areng süsteemist.
meis on midagi - sisestununa - juba-lähte-olekus - seda kätte-saada võimaldab aja muutus olek - meile virtuaalse tegelik CO´-1 aja kohal olekuna.

Maailm Aeg.

2012-01-30T10:23:00.001+02:00

aeg maailm oli endine algus ajatu olekust enda tühistavast mõttest sõnadeks aeg.
olevas oleme endit jälle leidnud ja kujundamas endas ja enda ühendustena uut mõistmist sõnast.
uus mõistmine sõnast võimaldab meil kunagi kogeda uus Maailma - sõna tervik olekus - Maailm Sõnana Inimestele.

alustame olevast sõnast - eesti sõnast - liites olevale - juba olevaid ja tähendusena avalduvaid sõnu jaapani rootsi soome inglise saksa prantsuse ja iigver süsteem sõnu.
olevatest sõnades me ei moodusta ühend sõnu - nad saavad olema - hääldus sõnas kirja sõnana.
hääldus sõna lähtub eesti-keel-sõna hääldus reeglitest.
olevas sõnastus sõna avaldumises puuduvad piirang reeglid ja see tõttu saab esmalt avalduma märgistus rohkus - selleks et mõista sõnade erinevat hääldus-kirjutust.

märgistus tähestik.
märgistus tähestik koosneb 126 erinev märgisest - võimaldades muuta sõna avalduvat rõhu asetust hääldus mõttena.
olevatest märgistustest on puudu olulisus olles alles mõistetav tulevikus - mil olevate inimestena jõuate endas mõistmise - sõna olulisusest elamises.
märgistus tähestik algab erinevat laadi punkt-komadega - neid on viis.
järgnev on koma-punkt ühendused näidates enda paigutus kujus erisus mõtet sõna mõtte hääldus rõhutuses / põhjusel-et olevas eesti-keel-sõnas on sarnas häälduses olevaid sõnu - erinev mõttena.
punk-komadele lisandub semikooloni mõiste - tähistades uut arutlust (arusaamist) sõna tähistus vahe-märgistusest.
semi,koolon sel moel kirjutatuna - tähistab sõna lahknevust kirjutamisel mil lubamatul moel on ühendatud kaks eri toimelist sõna - ühtseks sõna-mõisteks - olevasse - algust kujundavasse olek-inimesse ja tema osa-võtval olekul moodustuvasse lähte sõnasse esotus.
esotus on nimetus mõiste - eso t u s - olles eso est sõna ühendus tuleva uuve sage sõnastusega.
olev mõiste viitab selge mõtteliselt süsteem maailmale / me oleme selles ja välja ei saa ennem - kui oleme mõistnud sõna endana.

märgistus tähestikus avalduvad juba olevad tähend-sümbol-märgid - olevast digitaal-kirjutus-süsteemist - selleks et mõista olevate sõnastus mõtete rohkust - erinev-lähetest - süsteem olevast elamisest.
meie olev elu tema järgnevuses - järgnevas olekus - saab olema kujundatus - mil pimeduse-sõna saab meid kujundama enda kujund maailmas - selleks-et meis kujuneks selge aruv/arusaadav mõistmine sõna olulisest toimest meile inimestena - selleks ühildab pimeduse sõna ühel hetkel meie nägemised ühtseks nägemise pimeduse-sõna Maaks.
meie inimestena / väga erinevate inimestena / saame kogema sõna vahetut toimet endal-keha- inimene´.
/sel-moel-märgistame - inimese mõiste inimeseks ja kehaks./
et on mõistetav märgistame näidatavas kirjas erinev inimene - kiri,-kirja ühendus nimetusi.
inimene´-keha´-inimene.
inimene-keha´inimene.
inimenekeha-´inimene.
kolm olulist jaotust - eristust - selleks et mõista - oleval Maal olevaid / avalduvaid/ava,lduvaid/esi-lduvaid inimesi-keha.

inimene´-keha´-inimene on kehatu olek endana olles nähtavaks toodud kehana.
inimene-keha´inimene on mõtteliselt inimene kehana olematu.
inimenekeha-´inimene on oleva sümbioos mõistelise keha avalduv olek - kasutus-kehana.

on üks keha ja tema on pimeduse valguse - pimeduse-valguse enda-olek-keha.
selle-laadne nimetus keha on muutuv.
muutuv tähistab muundumist ühest keha´olekust teise.

inimene keha on mõistetavalt sünd keha inimesest inimesele - kuid mitte meile - kes me oleme mõtted.
keha inimene on olev mõiste kuid olevast virtuaal olekust välisena - olevas oleme olevates - juba esitletud mõistetes.
koondasime mõtet inimeseks - eristatuse sõnastusest /in ini inim inime/ selleks et ei tekiks tahtmist kellelgi nägemises ütelda teisele mitte meeldivat ja seega võtta tal võimaluse enda eemaldamiseks - inim´-näolisest olekust Maal.